Üks tavaline tööpäev

5/19/2015

Iga kord kui mulle hakkab tunduma, et ohhoo, kirjutamine hakkab juba kergemaks minema, või noh, teemad tulevad kergemini, tuleb nagu kiuste jälle idee-mõõn. Aga ma pole sellega vist üksi, täna oma feedi lehitsedes tundus et iga teine postitus algas samade sõnadega, ei teagi millest täna kirjuta... Vähemalt tean, et tahan kirjutada.

Ja kuna minu eluks on praegu 7 päeva nädalas töö, siis kiuste kipuvad mõtted ka sinna kanti.
Arutasime seda teemat kolleegiga, ja ma pole ainus kes tööd "koju kaasa võtab". Koju sõites ja rahulikult oma mõtteid mõlgutades juhtub ikka, et järsku meenub LAUD NR 7 TAHTIS JU MULLIGA VETT! Rõõm oli kuulda et juhtub kõigiga. Ma ei ole vähemalt ärganud iseenda karjumise peale, "heeringas ilma sibulata!"

Ma olen nüüdseks pea kuu aega uue koha peal olnud. Pole enam The New Girl, aga vana olija ka kindlasti mitte. Üldse tundub et suur osa kollektiivist vahetub enne suve. Mulle täitsa meeldib see, kohaneme korraga jne, juba praegu on nii mõnus õhkkond. 

Igal juhul, hommikul siis lähen tööle, vaatan ohhoo, kaks uut kutti on tööle tulnud, cool. Askeldasin edasi ja tegin oma asju, päris kiire oli ka. Paar tundi hiljem istusin ja sõin lõunat kui järsku avastasin, HOLY FNUK! see on üks ja sama dude! Ühelt poolt kiilas teiselt poolt pikemate juustega. Eriti piinlikuks muudab asjaolu, et ma tutvustasin end vist "mõlemale". Supp lekkis seelikule kui selle põhjalaskva avastuse tegin. 

What is my life... I will go drown myself in the toilet now.

You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE