Kuidas ma kogemata Itaaliasse kolisin

10/03/2015

Kõige klišeem pealkiri vist üldse ja ometigi... that's my life. And I'm loving it!!!
 
Liigun oma kirjutamisega tagasi selle terapeutilise toime juurde. Nii palju asju on juhtunud ja nii kiiresti, et nüüd kui ma juba üle kuu olen teises Euroopa otsas pesitsenud hakkab kohale jõudma, et holy, ma kolisingi :D 

Vaevalt keegi mäletab, aga päris väga miljon aega tagasi, kirjutasin oma väga negatiivsest tööandja ja -vestluse  kogemusest. Just siit saab lugeda, mis lahingud kõik maha sai peetud. Tollel ajal mina, nagu ka iga teine mõistlik inimene eeldas, et sellega on "sõda" läbi. Kõikke ei saagi võita ju. Aga kus sa sellega. Kerime ajaskaalal 6 kuud edasi. 

Vahepeal on palju palju häid asju juhtunud. Ilusal augustihommikul rüüpan oma hommikukohvi ja otsin autovõtmeid, et hakata tööle minema. Kus muide paar päeva tagasi just olin palgakõrgendust saanud. Päike paistis. Elu oli lihtsalt lill. Ja sellel hetkel helises telefon. 

Noo teate küll neid hetki, käed on täis ja kiire on ka. Helistan parem tagasi, kes see ikka hommikul mind tahta võib. Ja siis poolkogemata nägin helistaja IDd vilkumas ekraanil. Linnulaul jäi vait ja kohvi loksus vaibale. Tühjas majas kajas ainult telefoni nõudlik helin.

"Um, hallo Kristina kuuleb"
"Tere tere Kristina, loodetavasti mäletad meid, kandideerisid siin meile"
"Jah tõesti, nii 6 kuud tagasi käisin vestlusel teie juures. Korduvalt. Ja helistasin..."
"..."
"..."
"..."
"Igaljuhul, tahaksime pakkuda Teile võimalust nüüd alustada järgmisest nädalast meie juures tööd!"

Seven fnuking hells. Mõistetavalt tuikasid kõrvetud näpud ikka veel ja targu püüdsin hullumeelselt puperdavat süda sundida ratsionaalset aju kuulama. Näiteks miks nüüd? Miks nii äkki? Kui kindel see ikkagi oleks? Seekord on ju palju suuremad asjad mängus kui lihtsalt tahtmine. Ja vähem kui nädal aega otsustamiseks....

1 minut ja 10 sekundit hiljem lükkasin telefoni tasku ja põristasin tööle, et hiljem ülemusele öelda, et tead mis, ma vist kolin järgmisest nädalast Itaaliasse.

Oh, käsi hakkas kohe värisema seda kõikke uuesti läbi elades. Järgmine kord jätkame. 

Baci,
Kristina

You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE