Stage 2 - Itaalia keel

10/08/2015

Täna peaks rääkima ühest kõige aktuaalsemast teemast siiamaani, nimelt keelest, sellega vastates küsimustele nagu, kas sa juba räägid, kuidas sa suhtled, kuidas sa üldse HAKKAMA saad??? Sigh. *zennnn*

Alustades algusest, ma olen kaks aastat ülikoolis itaalia keelt õppinud. Ilmselgelt ei tähenda see, et ma võiksin soravalt Itaalia 40nendate aastate majanduslikust seisust vestelda, ometigi saan ma oma hommikukohvi täitsa edukalt tellitud. Muidugi on mu vestluspraktiga väga kasin ja peaaegu olematugi, aga kuskilt peab ju alustama. Peab tõdema, et see oli ka nr1 asi, mida ma kõige rohkem pelgasin.

Õnneks aga asjatult, selles osas oli kõigil õigus, itaallased on üli lahkelt nõus su kohutavat pursimist kuulama. Endal jooksevad juba kõrvad verd, ja ikka teine noogutab mõistvalt ja julgustab jätkama. Embame!! Ei päriselt, kui ma lõpuks hirmust rääkimise ees üle sain ja kui mu klaasistunud pilgust ei õhkunud enam ÄRGE RÄÄKIGE MINUGA-vaibe, muutus olukord kohe meeldivamaks. Sest isegi kui ma täpselt vastata ei oska, siis midagi ikka oskan öelda. Või vähemalt vehkida.

 Seega peale igapäevase rääkimispraktiga võtsin ette raamatud. Mu itaalia keelsete raamatute kollektsioon on juba üsna märkimisväärne, ometigi on need kõik poolikuks jäänud. Olen alati liiga keerulised raamatud valinud või siis kerged aga teemal mis mind üldse kohe ei huvita. Viimane kord aga raamatupoest läbi jalutades jäi silma ilusa sinise kleidiga raamatukaas. The Batchelor meets the Hunger Games, oli suurelt tagakaanele kirjutatud. Oh well. Kui muuks ei kõlba siis ilus kaas on vähemalt dekoratiivelemendiks.

Raamat oli ilmselgelt suht kehv, ometigi lugesin selle kuskil 4 päevaga läbi. Vahepeal läks isegi meelest ära, et ma seda võõras keeles loen. Rämpstoit ajule. Täidab ja tapab ajurakke korraga. Aga vähemalt I did it! Praegu nokitsen teise osa kallal.

Järgmine asi, filmid. Nagu ma korduvalt maininud olen, olen ma jube kehv filmide vaataja. Absoluutselt ei jaksa süveneda. Sarjad on aga hoopis teine lugu. Olen sõltuvuses. Kunagi proovisin mingit sarja itaalia keeles leida, ma isegi ei mäleta mida, aga kunagi ma asjani ei jõudnud. Nüüd aga meenus mulle vana kallis lemmik, Gossip Girl. Ja selle ma juba leidsin. Igal vabal hetkel kostub mu toast nüüd perchè Blair, perchè, ti amo cosí tanto!! Nali naljaks okei, aga see on päris hea kuulamispraktika.

No vot. Viva Italia!

You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE