Iseenda suurim vaenlane

12/18/2015

Ma olen üsna kindel, et vähemalt ühel korral kui mitte mitmel miljonil, olen rääkinud laiskusest ja mugavusest. Nooo asi on nüüd kriitilise piiri peale jõudnud. Nimelt kuskil kolm nädalat ema nii pooljuhuslikult mainis, et aa su arvuti lendas õhku.

http://cdn.meme.am/images/332878.jpg
Kuidas palun??!??

Noo jah. Ükshetk töötas ja siis ei töödanud.

Ma ei olnud õnnelik.
Eriti veel kuna nutiseadmetest ON võimalik kirjutada. Ja teemat ja isu on olnud korralikult. Aga see on lihtsalt selllline nusserdus, et isu kaob pärast teist tundi kümne rea ja ühe pildi paigutamist ära.

Aga see pole sugugi loo lõpp. Nimelt täna. Siis peaaegu pärast kuu aega piinlemist sundis miski mind lõpuks seda õnnetut tehnikalooma kätte võtma ja uurima, kas isegi omaniku pehme puudutus ei aitaks. Tuleb välja, et mul ongi maagilised näpud. Või siis oli asi selles, et laadija adapter oli lahti ja arvuti lihtsalt ei laadinud... Mõnulen nüüd pärisklaviatuuri taga, olin juba unustanud imekauni klaviatuuriklõbina heli.

Oleks ma kohe oma tibukesele näpud taha ajanud, oleks kuu musta masendust täiesti olemata jäänud. Loo moraal. ÄRA. OLE. LAISK. (Kõlab paremini kui ära usalda oma ema, eks...)

You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE