Küüned igaveseks

2/01/2016


Eesti on üks huvitav maa, kus iluteenuste hinna ja kvaliteedi suhe on ulmeline. Minu lemmikuks "luksus" teenuseks olid ja on siiani küüned. Ma ei lasku uuesti teemasse, miks ma otsustasin lasta endale geelküüned paigaldada, aga selline väike asi tõstis pikka aega minu meeleolu ja enesetunnet. Kuniks ma Itaaliasse kolisin. Ma ei tea mis on teie meelest normaalne summa kord kolme nädala tagant välja käia, aga korrutage see kolmega *hõljuv pealuu*

"Viimases hooldudes", (sama traagiline kui Viimne õhtusöök), kurtsin siis oma suurepärasele tehnikule muret ja lasin suures ahastuses oma ilusad küüned peaaegu täiesti maha lõigata, et klassikaline prantsuse maniküür võimalikult kaua normaalne välja näeks. Mu suure ahastuse peale vaatas tehnik mulle otsa ja küsis, aga miks sa ise tegema ei hakka? Hea, et ma sealsamas õhku ei lennanud. Poolteist tundi hiljem oli mul põhjalik nimekiri vajalikust, õpetused ja küsimuste jaoks kontaktandmed ning kihutasin soovitatud poodi varusid soetama.

Et mitte kohe üle pea sisse hüpata, otsustasin alustada tavalisest geel-lakist. Tegu on siis geelvärviga, mida tuleb lambi all kuivatada, aga maha võtmiseks tavalisest atsetoonist, ja hõbepaberist.
Päeva lõpuks oli mul kotis paar värvi, viilid, jutud ja ka imeline lambike. Olin ekstra nõus natuke rohkem välja käima, et travel-size osta (tegelikkuses näitas kogemus, et see pisike on täielik kräpp, töö saab tehtud aga võtab lihtsalt terve igaviku).

Kaks nädalat ja KAKS mahatulnud küünt hiljem olin marus ja viilisin küüned maha. Otsus enda peal nullist katsetama hakata oli üllatavalt kerge, silme ees virvendasid erinevad disainid ja muidugi numbrid, mida ma kõik säästma hakkan. Tegelikkuses oli asi ILMSELGELT natuke teine.

Võtsin siis poest saadud õpetuse lahti ja andsin tuld. Esimene kord oli peaaegu terve päeva projekt. Geel küüntel jäi õhem kui olin harjunud, aga siiski üllatavalt tugevad! Olin sillas. Peal püsisid suurepäraselt, ja üllatus üllatus, mitte ükski küüs ei tulnud maha! Maha võtmine osutus suuremaks väljakutseks kui panemine. Esimene kord ei tulnud ma selle peale et geeli õhemaks viilida, panin kohe atsetoonitupsud küüntele ja ootasin et asi maha sulaks. Umm, nope :D Suurest ahastuses ma lõpuks viilisin need maha. Teine õppetund tegi selgeks et laiskus maksab kätte kui ülekäe paigaldatud värv koorus vähem kui nädalaga.

Tänaseks olen üsna stabiilses seisus, tuttavate küüned on ka läbi käidud. Päris fun hobi. Üllataval kombel on kuju viilimine kõige raskem. Aaaanyway, harjutamine teeb meistriks ja nüüd siin me oleme :D

Peace!





You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE