City Hunting

3/15/2016

Ma arvan, et iga projekti rõhupunktiks on City Hunting ehk siis orienteerumise laadne päev. Eesmärgiks oli siis põneval kombel linna tundma õppida. Jagati meid kuueliikmelistesse meeskondadesse + üks türgi tiimi liige. Peale iga ülesande edukat täitmist saame siis ümbriku uue ülesandega. No kujutage ette mu üllatust kui esimeseks ülesandeks oli kesklinna minna ja tänaval raha eest laulma hakata. Sohi vältimiseks jäädvustati kõik muidugi kaamerale. Olukorra täpsustamiseks tuleb mainida, et nagu ka mitmetes teistes EU riikides on ka Türgis suur probleem „mustlaste“ ja muude tänaval raha lunijatega. 48h jooksul olen ma isegi rohkem paljajalu jooksvaid tänavalapsi näinud kui kunagi varem. Seega peaks olema arusaada MIKS keegi ei kavatsegi kergelt ümisevatele hästiriietatud tüdrukutepundile raha jagada.

Pea tund aega hiljem tõdesime masendunult, et täpselt nii oligi. Inimesed käivad kaarega mööda. Sellel hetkel oli juba kopp suht ees ja rääkisime oma Türgi sõbra ära, kes siis meile hiilgava plaani koostas. Noppisime tänavalt 3 kutti, kellel lihtsalt palusime kaamera ees meile raha visata. Ah, mis mälestused :D Kui lõpuks tasku münte täis sai, läks edasine juba lihtsamalt. Pidime vaid terve hunniku selfiesid kohalikega tegema, möödaminejatele erinevaid keeli õpetama, poodides Türgi maiustusi proovimas käima jne

Tripi lõpuks olime käinud kümneid kilomeetreid ja surmväsinud, aga ilmselgelt õnnelikud. Türklased on nii meeletult armsad ja soojad inimesed, et keelebarjäär ei takistanud kedagi jutustamast ja sotsialiseerumast.
Eesti õhtu hitiks oli kindlasti must leib sinepi ja ise tehtud juustuga, Kalevi kommid, Vana Tallinn, Saarema viin ja Viru Valge

Iga õhtu lõppes kultuuriõhtuga, mis tähendab et iga kuue riigi esindajad said ühel õhtul võimaluse oma kodumaad presenteerida – seega tutvusime Rumeenia, Eesti, Leedu, Poola, Türgi ja Makedoonia inimeste, toidu ja kultuuriga. Sellele järgnesid metsikud kabe- ja Blackgammoni maratonid, Uno- turniirid ja hunnik muid seltskonnamänge.

Ausalt, mul pole lasteaiast saati pallimänge mängides nii naljakas olnud, ning kui nimemänge mängides tuli seltskonna rahulikuimale türklasele nimeks Only Oral Osman, hiiglaslikule Makedoonia kutile Delicious Deni ja umbkeelsest kutist sai Fucking Filip siis ma lihtsalt krampisin pisarates põrandal ja üritasin selgeks teha, et mul pole kiirabi vaja.

Ma loodan, et  mu mõtisklused ja päevapeegeldused liiga segased pole, praegu läheb kirja põhimõtteliselt kõik mis torust tuleb :D Infotulg on lihtsalt nii suur, et proovin ainult võimalikult palju salvestada. Juttu jätkub veel ja veel ja veel, seega lihtsuse huvides jätkan muljetamisega juba järgmises postituses. Ma lähen nüüd edasi Çiğ Köfted ja baklavat sööma.
Näemeee!
Türgi tiim täies koosseisus oma kodumaad esindamas

You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE