Is it really...?

5/05/2016

Viimased kaks päeva on nii imelik tunne olnud. Ma ei saanud aru, kas asi on selles, et üle kahe nädala on ka minul lõpuks töölt vaba päev või mis...? Ja siis ma avastasin. Ma pole blogisse 10 päeva kirjutanud! Kuidas see võimalik on, et harjumuslik tegevus mida sa pea pool aastat iga päev teed ükspäev lihtsalt... läheb meelest ära... Süüdistan selles päikest :D Nii äkkiliselt normaalne ilm viib tugevaimagi närvikavaga inimese rivist välja.


Viimased kaks päeva olen ma lihtsalt õues istunud ja absoluutselt mitte midagi asjalikku teinud. Lürpisin jääkohve, lugesin ja vaatasin kuidas mu põrsas päris ehtsa muruga tutvust teeb. Eile pugesin terassikatuse varjust välja ja esimest korda pärast Roaccutani kuuri algust võtsin natuke päikest. Õlitasin end 15SPFiga sisse ja praadima. Kokku olin pool tundi ühte pidi ja pool tundi teistpidi. Thank god, et naabritel veel hekk lõikamata on, ma vist lausa peegeldasin päikesevalgust. Suht piinlik oleks oma peekoniga teist pimestada. Vähemalt päike hakkas oluliselt kiiremini peale.  Guess that´s something!

Nautige seniks aga mu suviseid suvepilte. Varsti olen tagasi juba suuremate uudistega!
"It is not in the stars to hold our destiny but in ourselves"

You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE