Ma vaatan, kas sa vaatad mind - body positivity

6/16/2016

Paar päeva tagasi (taas)avastasin rahakoti vahelt MyFitnessi trenni tasuta voucheri. Mis ta mul seal ikka vananeb, täna panin äratuse kella 9ks ja vedasin end Viimsi uude MyFitnessi. Ma pole regulaarselt juba pea vist aasta (!!!) üheski spordiklubis käinud. Enne olin paadunud Revali fänn, aga see jääb natuke kaugeks. Vabal päeval tund edasi ja tund tagasi loksuda on suhteliselt mage. Ja sellepärast olingi õnnest minestamas, kui 10 minuti kaugusel kodust avati uus spordiklubi.

Ja teate kuiiii mõnus oli kivistunud lihaseid venitada üle pika aja. Kuigi see oli peaaegu piinlik kui kiiresti selg märjaks läks ja nireke silma hakkas voolama :D Ma ei ole kunagi figuuri nimel midagi söömata jätnud, mul on aktiivne eluviis nii et päeva jooksul põletan hommikused croissantid ilusti maha. Nüüd aga vaatavad kukrust sardelkud vastu! #pisar

Ma tegelikult ei tahtnud üldse oma once in a lifetime spordiklubi külastusest rääkida, vaid hoopis tunnetest mida see minus tekitas. Ma ei tea, kas asi on nendes imidzi ja ideaalse välimuse teemalistes postitustes mida siin viimasel igalt poolt näha võib või mu kasvanud punukeses, aga mul pole kunagi treeningsaalis olnud sellist tunnet, et appikene, kuidas ma välja näen ja mis küll teised arvavad.

Kehaehituselt on mind õnnistatud saledama kujuga, ühesõnaga, et visuaalselt tundun kõhnake. Kui aga jutt kaalunumbritele läheb kuulen kommentaare nagu, "ma ei arvanud, et sa NII PALJU kaalud, sa näed nii kõhn välja!" FU. Kuidas te inimesed üldse määratlete, milline inimene kaalub liiga palju? Sest kui juttu kuulata peaksin ma arsti poolt määratud normaalkaalust ikka 10kg VÄHEMALT alla võtma. Miks ma peaksin end halvasti tundma normaalkaalus olles?! Veel rohkem läksin ise enda peale närvi. Miks ma üldse lasen sellistel teemadel end mõjutada?

Ma panin juba suhteliselt trenni alguses tähele, et tunne on hoopis teine. Aga võin väga uhke enda üle olla, ainult paar korda lubasin silmadel üle saali käia. Keskendusin endale, oma hingamisele ja mööda selga alla voolavale higinirekesele ja trenni lõpus tundsin seda suurt rahulolu tunnet. Maailmas oleks palju vähem probleeme kui need kuramuse ideaalkehad ja mutanteerunud arusaamad perfektsusest ära kaoks.

Tahtsin postitusele pildi ka ikka lisada, aga on keegi otsinud PERFECT BODY või BODY GOALS pilte? Mitte ÜHTEGI päris inimese pilti ei tulnud. Mitte ühtegi.

Nii et RAGEQUIT. Olen parem pildita.

You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE