Isola delle Femmine

8/04/2016

Ta-daaa,
Looduslapsest on saanud linnalaps! Kes oleks osanud arvata, et mu imelises kodus puudub nii internet kui ka adapter arvuti seina ühendamiseks :D mina küll mitte. Aga väga värskendav! Võimalus nautida seda mida on ning kohe nüüd ja praegu. Ütleme siis parem nii, et appreciatein seda "võimalust" tagant järgi. Nüüd siis püüangi oma esmamuljeid ühte pisikesse, nooot, postitusse sättida.

Millised olid siis aga muljed suurlinnast välja sõites? I-M-E-L-I-S-E-D. Palermo kuumus ja õhupuudus on muserdav, asfaldist, seintest ja lihtsalt igalt poolt õhkub kuumust - see tunne kui teed kodus ahjuukse lahti ja kuuma õhku puhub näkku, vot selline on "värskendav" Palermo tuuleke.

Seega jõuda mereäärde, kus puhub meretuul ja on õhku mida hingata, oli lihtsalt paradiis! Kuigi arvestage, et õhutemperatuur oli jätkuvalt 35C kandis. Ma siiamaani ei usu, et keegi kuumusega ära harjub, õpitakse lihtsalt kuumimaid tunde päevast vältima ja asjalikumalt kasutama. Näiteks magamiseks :D

Kuidas aga iseloomustada elu Sitsiilia külas? Kujutage ette oma elutuba - koos oma koduloomade, pere ja tuttavatega. Parim tuba terves kodus. Ja nüüd suurendage see külaplatsi suuruseks. Vot täpselt selline see tunne on kui pärast pikka tööpäeva  ja värskendavat dušši astud tuduriietes majast välja ja ühined juba tuttavate naabriperedega, et päevaseid muljeid ja uudiseid arutada. Pole ennekuulmatu, et maja ette, põhimõtteliselt tänavale, veetakse laud, toolid ja terve 3 käiguline õhtusöök. Lihtsalt et seda naabrite seltsis nautida.

See kõlab eesti inimese jaoks paratamatult kummaliselt. Meil ei tuleks keegi mõttessegi pidžaamas maja ette istuma minna. Siin on see aga nii normaalne. Ja see tunne on nii paganama hea ma ütlen teile.

Esimene päev jõudsime Isolale õhtul. Avastamise tuhinas otsustasime kohe kohalike ranna üle vaadata. Ma arvan, et see esimene päikseloojang soojal liival lainemühina saatel istudes ei unune kunagi. Kui peaksin valima ühe sõna kogu olukorda kirjeldamiseks, oleks selleks "maagiline". Pikem kirjeldus oleks vaid ajaraisk, seda vaatepilti ja emotsiooni lihtsalt ei saa edasi anda.


Tänaseks olen aga "tsivilisatsiooni" naasnud. Kuu aega. 30 päeva, mil aeg pole kunagi kiiremini liikunud, aga miks mulle tundub nagu oleksin ma siin juba pool elu elanud. Palermo - sinus on midagi. Nende lühikese 4 nädalaga olen ma siia rohkem sisse elanud kui Inglismaal terve aastaga. Ja kuna jutte on rohkem kui arvatagi oskate siis annan oma parima, et parimad muljed ka Momoaari lehtedele jõuaksid.

You Might Also Like

0 comments

Mugavaks lugemiseks ära unusta Momoaari FB laikida

TELLI MEILILE